# Kuu padjapilveke

> Väike pilveke öötaevas soovib olla padi. Õrn ja rahulik unejutt soojast tundest, mis tuleb, kui oled täpselt õiges kohas.

Canonical: https://www.bedtime-stories.fun/et/showcase/kuu-padjapilveke
Last updated: 2026-03-02

- Vanus 3–4
- 5 min
- Maagiline
- Jutustaja

## Characters

- Sam (Son)

## Story

Sam lamas oma voodikeses. Tekk oli soe ja pehme ning tõmmatud päris üles, lõua alla. Tema padi oli kohev ja mõnus, pehme nagu pilv. Ja tuba oli vaikne. Väga, väga vaikne. Kuulda oli ainult Sami tasast hingamist, rahulikku ja ühtlast.

Sam pööras pea aeglaselt akna poole. Väljas oli öötaevas tume ja avar, avar nagu suur ja sügav sinine meri. Ja kõikjal sätendasid väikesed tähekesed nagu pisikesed tulukesed, mis kellelegi silma pilgutasid. Kuu oli suur, ümmargune ja kuldne nagu õrn öölamp, mis kõige kohal vaikselt ja soojalt helendas.

Siis hõljus taevas mööda midagi väikest. See oli pisike pilveke, päris üksinda. Ta oli valge ja pehme ja vaikne nagu sosin. Ta triivis aeglaselt läbi avara tumeda taeva ja paistis veidi eksinud... nii väike kõigi nende suurte sätendavate tähtede keskel. Ta keerutas end korra ümber, väga õrnalt, nagu otsiks midagi.

Sügaval pilvekese sees, nii nagu pilved ikka mõtlevad, aeglaselt ja vaikselt ja pehmelt, oli üks soov. Pilveke soovis olla nii pehme, et saada päris padjaks. Just selliseks pehmeks ja kohevaks padjaks nagu see, mis oli Sami põse all. Padjaks, millele keegi saaks oma väsinud pea panna.

Ja nii pilveke proovis. Ta puhus end üles, aina suuremaks ja suuremaks, ümaraks ja paksuks nagu vahukomm. Aga ikka hõljus ta edasi, kõrgel taevas. Siis triivis ta alla ühe suure puu juurde ja tahtis okstele pikali heita, päris vaikselt... aga tuul tõukas teda õrnalt edasi. Vuuhh, tegi tuul, ja pilveke triivis minema.

Siis hõljus pilveke Sami aknast mööda. Ta tahtis istuda aknalauale ja seal puhata, päris vaikselt ja tasa. Ta proovis tõesti. Aga pilved on ju loodud hõljuma. Nad ei saa istuda ega paigale jääda. Ja nii triivis väike pilveke vaikselt edasi, aina edasi, läbi vaikse öö.

Sam jäi uniseks. Tema silmad muutusid raskeks, raskeks nagu väikesed kivikesed. Ta surus põse sügavamale oma pehmesse padjasse ja haigutas korra, väga aeglaselt. Ja siis libises tema peast läbi üks unine mõte, vaikne ja õrn nagu lehekene, mis õhus hõljub...

Suur, ümmargune, helendav kuu... puhkas väga õrnalt väikese pilvekese najal. Ta toetus pilvekesele, pehmelt ja vaikselt ja raskelt, täpselt nii, nagu Sam toetus oma padjale. Pilveke kandis kuud ja hoidis teda, väga õrnalt.

Väike pilveke oli kogu aeg olnud padi. Padi kuule. Ta oli kogu aeg teinud just õiget asja. Tal polnud vaja millekski muuks saada. Ta oli juba täpselt õige, just sellisena, nagu ta oli.

Ja pilveke tundis seda ka: seda sooja, vaikset tunnet, et oled täpselt seal, kuhu kuulud. Ta ei otsinud enam. Ta puhkas ja triivis õrnalt edasi ning kuu toetus pehmelt tema küljele. Tähekesed sätendasid vaikselt ümberringi, nagu noogutaksid ja sosistaksid: „Jah, just nii on õige.“

Sami silmad vajusid kinni. Tema hingamine muutus aeglaseks ja rahulikuks. Aken oli pehme tume ruut, täis vaikust. Väljas oli kõik õrn ja rahulik ja vaikne. Kuu puhkas oma pilvekesel. Sam puhkas oma padjal. Ja kõik oli vaikne. Päris vaikne. Head ööd, väike pilveke. Head ööd, Sam.

## Seotud

- [Kuulake, kuidas see kõlab](https://www.bedtime-stories.fun/et/showcase)
- [Hääled](https://www.bedtime-stories.fun/et/voices)
- [Hinnad](https://www.bedtime-stories.fun/et/pricing)